Aleksander Bergmani (Vardi) EÜSi seinapannoo rekonstr ... Ava slaidivaade

1938. a maalis Aleksander Bergman (1940. a-st Vardi) Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaste tellimusel seltsi Tartu majja kolmeosalise hiidpannoo (kokku umbes 9,5 x 3 meetrit). Kujutamist leidis kolm EÜSi ja Eesti riigi ajaloo tähtsamat sündmust – kolm mälupaika: „Kalevipoja õhtud“ – „Lipu õnnistamine“ – „Vabadussõtta minek“. Pannoo avati pidulikult 9. oktoobril 1938.

1940. a suvel toimus Eestis kommunistlik riigipööre ja algas rahvusriigi kustutamine eestlaste mälust. Nõukogude võimule ebasobivad maalid võeti seinalt maha. Rulli keeratuna säilis selle kolmest osast esimene, poliitiliselt neutraalsem „Kalevipoja õhtud“. Ülejäänust jäid alles vaid kolm juhuslikult välja lõigatud tükki.

Pannoo taastamine algas 2015. a Eesti Üliõpilaste Seltsi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia initsiatiivil. Rekonstrueerimistööd juhtis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond.

Säilinud “Kalevipoja õhtud” restaureeriti 2016.a, et seda eksponeerida Eesti Rahva Muuseumi avanäitusel “Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes”. Teiste maalide tükid restaureeriti ja monteeriti tööst säilinud mustvalge foto 1:1 väljaprindile 2018.a.

Selle erilise restaureerimislahendusega taasloodi teose süžeeline tervik, samas anti juhuslikele fragmentidele tähendus ja väärtus.

Rekonstrueeritud töö esmaeksponeerimine toimus Kumu kunstimuuseumi näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos” (avatud 15.03.-5.08.2018, kuraatorid dr Tiina-Mall Kreem ja dr Linda Kaljundi) ) ning sealt edasi liigub hiidpannoo tagasi oma algsesse asukohta – EÜSi suure saali otsaseina.

Pannoo konserveerimise ja  rekonstrueerimistöid juhtis EKA professor Hilkka Hiiop, meeskonnas olid Andres Uueni, Edgar Umbria, Villu Plink, Johanna Lamp, Mihhail Staško, Varje Õunapuu, Taavi Tiidor, Merike Kallas, Frank Lukk, Johanna Toom, Serireklaam, Uderna Puit, Allan Talu, Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

vt ka esitlust töö saatusest ja rekonstrueerimisest: https://youtu.be/AeBkgIjfITo