Eesti maa-algkoolid 1920-1940. Ajalugu, tüpoloogia, väärtused ja säilitamine

Käesoleva töö eesmärgiks on selle meie arhitektuuripärandi seni süsteemselt uurimata lõigu kaardistamine ja olulisemate väärtuste esile toomine. 

Uuring hõlmab maa-algkoolide ehitamise taustsüsteemi kirjeldamist, hetkesituatsiooni kaardistamist, tüpoloogia loomist, tüüpilisemate säilimist ohustavate probleemide esiletoomist ja kaitseettepanekute tegemist. Töö koostamisel kasutati arhiiviallikaid, kirjandust, kontakteeruti kohalikega ning valitud objektide puhul teostati ka kohapealset vaatlemist ja fotografeerimist.

Töö jaguneb tinglikult kolme ossa. Esimeses antakse ülevaade koolimajade ehitamisest ja selle erinevatest etappidest (Haridusministeeriumi võistlus, 1930. aastate teisenenud olukord ja seadusandlus), püütakse selgitada välja tüüpprojektid. Teine osa keskendub hoonete tüpoloogia loomisele, mida on tehtud stiilitunnuste, materjalikasutuse ja mahuliste kriteeriumite kombineerimisel. Kolmandas osas käsitletakse hoonete kultuuriväärtuslikku poolt, tehakse ettepanekuid hoonetekaitsmiseks riikliku kultuurimälestisena, arvele võtmiseks või dokumenteerimiseks. Põgusalt peatutakse ka koolimajade rollil tänases maa-elus ja tehakse ettepanekuid tühjaks jäänud hoonete võimalikuks kasutuseks.