Triiphooned Eesti mõisaarhitektuuris – ajalooline ülevaade ja inventeerimine

Antud uurimus käsitleb mõisaarhitektuuris vähe käsitletud klaasmajade hoonetüüpi, keskendudes triiphoonetele,

palmimajadele ja oranžeriidele, kuid puudutades põgusalt ka talveaedasid. Triiphoonete puhul on tegemist eriti õrna konstruktsiooniga, mistõttu on neid ka meie mõisaarhitektuuris suhteliselt vähe säilinud ja sedagi enamasti vundamendi varemena. Seega vajab antud teema

kiiret dokumenteerimist. Klaasmajade uurimise vajadus seisneb ka selles, et võrreldes ülejäänud mõisa

kõrvalhoonetega on triiphoonetele pööratud suhteliselt vähe tähelepanu. Samas loob tänapäeva moodsa inimese looduslähedust ja tervislikku toitumist soosiv elustiil eeldused just triiphoonete kasutuselevõtuks oma algupärasele lähedases funktsioonis. Antud uurimustöö eesmärk on anda ülevaade klaasmajade ajaloost, samuti kirjeldada Eesti mõisakompleksides esinenud klaaskonstruktsioone. Visuaalse analüüsi ja kirjalike allikate

uurimise läbi pakub käesolev uurimustöö välja võimaliku klaasmajade tüpoloogia. Samuti on koostatud nimekiri Eestimaa mõisakompleksidest, kus vastavaid konstruktsioone leidunud on. Arhiivsele eeltööle järgnes triiphoonete valikuline inventeerimine.