22945_Ikoon "Nikolai Imetegija kuueteistkümne stseeniga elust"

1. ÜLDINE SEISUKORRA KIRJELDUS: teose puidust välisraam on põlenud ja kattunud massiivse tahmakihiga. Raami ülaosas on suured sulanud (šellak)laki kogumid, mis on niredena valgunud alla, kahjustades osaliselt ka ikooni pronksvärviga kaetud siseraami.
Ikoonil on olnud põlengu ajal ees klaas, mistõttu maalil on tahmakiht minimaalne. Ilmselt on klaas põlengu / evakueerimise ajal purunenud, kuna piki maali vasakut serva jookseb tilkadena (valgete täppidena) veekahjustus. Kahjustus on lakikihi sees, mis viitab võimalusele, et maali lakikiht on olnud vee pinnale sattumise hetkel väga kuum (temperatuurist pehmenenud) ning vesi on destrukteerinud laki. Ikooni ülaserva nurkades ja alumises vasakus nurgas maalingukiht mullitab ja esineb kadusid, mis ilmselt on samuti tekkinud põlengu käigus. Ikooni alumises servas on hulgaliselt kahjustusi, mis pärinevad tõenäoliselt juba põlegu eelsest perioodist ja on tekkinud küünlaleegist tekkinud temperatuuri tulemusel - pind mullitab, on kaetud suuremate kadudega, pinnal on vahaplekke.
Maali lakikiht on tumenenud, kuid see ei näi olevat seotud põlenguga. Tõenäoliselt on teost ka varem mingil määral restaureeritud, millele viitavad toneeritud alad.

2. LÄBI VIIDUD TÖÖD JA KASUTATUD MATERJALID:
Maali põlenud puitraamistus puhastati maksimaalses võimalikus mahus. Seda tehti nii kuivpuhastuse kui etanooli abil. Põlenud ja tahmunud kiht õnnestus suures mahus eemaldada, ehkki raam on siiski märgatavalt tumedam võrreldes tulekahju eelse olukorraga. Raami kõige kahjustunumad osad - ülemine liist ning nikerdelement - toneeriti puhastamise järgselt ning kaeti šellaklakiga.
Pronksikihiga kaetud välisraamilt eemaldati tahm ja lakinired vaid osaliselt, kuna nende lõplik eemaldamine lõhkus juba pronksikihi. Soovituslik on tumenenud alad katta kas lokaalselt või tervikuna uue pronksivärviga.
Kuna ikooni enda seisukord ei olnud avariiline, otsustati viia läbi tööd, mis võimaldavad seda uuesti kirikus kasutusele võtta. Pinnalt eemaldati mustusekiht (kuivpuhastusena, kautšukšvammiga). Ikooni nurkades olevad mullid kinnitati vaid selles ulatuses, kui need olid alusest selgelt lahti ning tekitasid ohu maalikihi kadude tekkimiseks. Selleks kasutati originaalkonsentratsioonis akrüüldispersiooni Medium für Konsolidierung (MFK) ning etanooli - mulli injekteeirti etanooli ning seejärel MFK-d ning pehmenenud mull pressiti alusele.
Veekahjustust maali vasakus servas ei hakatud talgute raamse eemaldama, kuna see eeldaks lakikihi täismahus eemaldamist. Selleks, et ikoon oleks kiriklikult kasutatav, toneeriti destrukteerunud laki tilgakujulised jäljed transparentse neutraaltooniga, et vähendada nende optilist mõju. Samamoodi "taandati" neutraalretuššiga maali alaserva ulatuslikud kaod. Toneeringut teostati Gamblini lakivärvidega. Kiriku preestr pidas ikooni kiriklikult taas kasutusele võetavaks. Siiski peaks kaaluda tulevikus ka ikooni põhjalikumat restaureerimist, mille käigus eemaldatakse tumenenud lakikiht.
Tööde käigus ei eemaldatud ikooni tema raamistusest.

3. SOOVITUSED EDASISTEKS TÖÖDEKS:
- maali puidust välisraami võiks eksponeerida sellisel kujul, nagu ta praegu on (mitte üle värvida!)
- pronksist iluraami võiks kas lokaalselt (tumenenud alade ulatuses) pronksvärviga toneerida või katta raam terviklikult uue pronksvärvi kihiga.
- pikas perspektiivis võiks kaaluda ikooni põhjalikku restaureerimist, eelkõige tumenenud lakikihi eemaldamist ning peenretušeerimist. See tooks kindlasti paremini välja peene maalingu nüansid. Sellega pole küll kiiret, kuna ikoon ei ole enam avariilises seisukorras. Kolletunud lakk tekitab sellele sümpaatse "paatina" ning ikoon on kasutav religioosses funktsioonis.

4. MUUD TÄHELEPANEKUD: