Altarimaal

Maali hilisema hallivalgekirju taustavärvi alt kumavad sinised-punased-rohelised toonid. Nagu pärast väliuuringuid selgus, oli Muinsuskaitseamet halli värvi all olevast värvikihist teadlik, kuid mingeid uuringuid selle täpsustamiseks ei oldud tehtud. Vaadates raamitud tahvlit Hageri kiriku altariseina kui tervikliku barokk-kunstiteose kontekstis, tekkis oletus, et algselt oli nikerdatud ristigrupi taustaks linnapanoraam (nn Taevane Jeruusalemm). Teine võimalus, juhul kui nikerdatud Kolgata-grupp tahvlil on sekundaarne, et maal kujutas Püha Õhtusöömaega (mis sobiks altariseinale Ristigrupi alla).
Lootuses küsimusele vastust saada, viidi läbi infrapunauuringud (kasutati Osirise inGas kaamerat, lainepikkus umbes 1700 nm). Kristuse jalgade juurest tulid nähtavale mitmed detailid (arkaadistik, hoone katus), mis kinnitab esimest oletust, et kompositsiooni taustaks on olnud linnapanoraaml. Sondaažide ja vaatlustulemuste põhjal tundub siiski, et algse maalingu säilivus on väga fragmentaarne, ilmselt on säilinud ainult alusmaaling või jäljend maalingust.
Skulpturaalsete osade algpolükroomia erineb praegusest, ilmselt on kasutatud ka lüstervärve (sellele viitavad XRFi tulemused).
Maarja ja Johannes meenutavad kohati Ackermanni käekirja, eelkõige Maarja näokuju ja lõuajoon. Lüstri kasutus võiks olla lisaargument Ackermanni autorlusele, kuna Rabe altariskulptuurides ega -ornamendis ei tuvastatud lüstri kasutust, seevastu Ackermanni osades küll.
Kristuse rist näib olevat uus.